Valu ennetamine

Oleme juba varasest lapsepõlvest tuttavad pöörase jooksmise tõttu marraskil põlvedest tekkinud valuga. Aja jooksul õpime valu vältima ja meil tekib loomulik enesekaitsemehhanism. Kuid mõnikord äge valu ei kao, kestab kaua ja muutub krooniliseks. Mida selle vältimiseks teha? See ei toimu üleöö. Hea tulemuse saavutamiseks tuleb ise vaeva näha.

Esmaabi – perearst

Perearstiga tuleb teha koostööd. Vajadusel kaasab esmatasandi arst spetsialiste: füsioterapeute, psühholooge, valu spetsialiste ja teisi. [1]

Miks valu säilib, ehkki kude on paranenud?

Valu tunneme tänu ajule. Pole vahet, kas valu on terav, tuim, torkiv, kestab paar päeva, paar nädalat või kuud. Kui vigastame end või meile tehakse operatsioon, on esialgu ägeda valu periood. Siis on koed tegelikult kahjustunud ja seda on tihti ka silmaga näha (näiteks, kui lõikame noaga sõrme või lööme jala ära).

Äge valu enamasti kaob: koed paranevad, valu läheb ära ja ebameeldiv kogemus ununeb. Paraku on juhtumeid, kus valu kestab rohkem kui kolm kuud ja koekahjustus pole enam selle peamine põhjus. Aju saadab välja jätkuvalt valusignaale, kuni hakkame üsna juhuslikult uskuma, et: „Minu kehal on midagi viga!“, „Olen kindlasti veel haige!“, „Midagi halba on juhtumas!“.

Meie keha on loodud selliselt, et enamikel juhtudel paranevad koekahjustused (luukoe, lihaskoe) 3–6 kuu jooksul. Pärast seda ei sõltu püsiv valu struktuursetest kahjustustest, vaid närvisüsteemi tundlikkusest, nimelt on valu ja selle tajumine muutunud keeruliseks protsessiks, hõlmates bioloogilisi, sotsiaalseid, psühholoogilisi, kultuurilisi, keskkonnaalaseid ja muid tegureid.

Mida tuleks ette võtma? Peame oma aju „ümber õpetama“ ja mõistma, millised tegurid soodustavad valu tajumist ning seejärel muutma valu tajumise toimimist! Valu tuleks rohkem uurida ning valutavale käele või jalale ei tohiks keskenduda kui eraldiseisvale probleemile. Ravimid aitavad mõnda aega, kuid sageli tuleb aju ümberprogrammeerimiseks rohkem tööd teha. [2, 3]

Psühhoemotsionaalne tervis

Kuidas mõjutavad tunded närvisüsteemi tööd? Valu ise tekitab negatiivseid emotsioone, stressitase tõuseb ja valuimpulsid muutuvad veelgi tuntavamaks. Vaja on leida viis stressi maandamiseks. Ehk mõni hobi, mis teeb meele rõõmsaks ja hoiab mõtted valust eemal? [2, 3]

Kasuks tuleb ka psühholoog või psühhoterapeut, kes aitab kognitiivse käitumisteraapia või mõne muu meetodiga mõista valu ja selle tajumist ning analüüsib hirmu ja muid mõjutegureid.

Toitumine ja elustiil

Meie närvisüsteemi ja selle keskkonnatundlikkust mõjutab tugevalt toitumine ja see, kuidas me oma päeva veedame. Liikumine, kaalulangus, vedeliku tarbimine, tervislik toitumine ja suitsetamisest loobumine on mõjutavad oluliselt valuimpulsi nõrgendamist.
Hinnata tuleks oma und, keskendudes ennekõike unehügieenile: uinu ja ärka samal ajal, ära joo enne magamaminekut alkoholi ning vähenda ekraani ees veedetud aega. Vajaduse korral soovitab perearst ravimeid, mis aitavad unehäireid leevendada. [1]

Füüsiline tegevus

Kroonilise valu puhul mõjutab meie liigutusi hirm. Me kardame valu. Meie aju eeldab seevastu, et liikumisega väheneb hirm ja ka valu mõju, keha taastub järk-järgult ning valu tajumine taandub. [2, 3]

Kui füüsilise tegevuse alustamiseks on vaja nõu saada, on abi füsioterapeudist, kes näitab harjutusi ette, jälgib ja toetab sind. Ei ole olemas ühtset lahendust, sobida võib näiteks jooga või hoopis tai chi. Seljavalu puhul soovitatakse tihti venitusharjutusi. Esialgu passiivne (kui keegi aitab) ja seejärel aktiivne (liigutad ennast ise) venitamine suurendab liikumise ulatust, parandab lihasjõudu, vastupidavust, paindlikkust ja tasakaalu. [1]

Ole koostöövalmis

Kroonilise valu vähendamiseks on vajalik tahe, et vaeva näha ja meditsiinitöötajatega koostööd teha. Esialgu tuleb arsti külastada iga 2-4 nädala tagant ning eduka arengu korral harvem. [1]

Räägi arstile kõigest, mis häirib, ehk mitte ainult valust mõnes kehaosas, vaid ka enda heaolust, emotsionaalset seisundit ja üldisest tervisest. Valu võitmiseks tuleb nende teemadega tegeleda üksikasjalikumalt.

Kirjandus

  1. Tauben D. (2020) Approach to the management of chronic non-cancer pain in adults, UpToDate database
  2. Live Active, Understanding Pain in less than 5 minutes, and what to do about it! [Internet] Available at: https://www.youtube.com/watch?v=C_3phB93rvI [Acessed: 22 December 2020]
  3. Linton SJ, Shaw WS. Impact of psychological factors in the experience of pain. Phys Ther. 2011 May;91(5):700-11. doi: 10.2522/ptj.20100330. Epub 2011 Mar 30. PMID: 21451097

Viimased artiklid

Reflukshaigus ja elustiil

Reflukshaiguse või gastroösofagaalne reflukshaiguse (GERD) sümptomeid saab leevendada elustiili muutusega. „Mul on refluks. Mida ma peaksin sööma?“ Sellele küsimusele on

Rohkem »

Ebatervislik istumine

Inimesed ei ole loodud pikalt istuma. Kontoritöötajad veedavad ligikaudu 70% ärkveloldud ajast istudes! [1] Pikaajaline istumine survestab liialt lülivahekettaid ning

Rohkem »

Nimmepiirkond

84% maailma elanikkonnast kogeb elu jooksul alaseljavalu. Enamasti kaob see valu iseenesest ja eraldi abi pole vaja. [1] Aga mida

Rohkem »

Selgroog ja vanus

Kas selgrool on aegumiskuupäev? Jah, ka selgroog vananeb, sest üheaegselt toimuvad kaks protsessi: luutihedus väheneb oluliselt ja tekivad degeneratiivsed muutused.

Rohkem »

Ülekoormus

Aastavahetusel või kevadel annavad paljud inimesed endale lubaduse tegeleda rohkem spordiga. Selliseid lubadusi tehakse olenemata vanusest ja füüsilisest vormist. Mõni

Rohkem »