Lülisammas koosneb selgroolülidest, mis moodustavad nõgude ja kõverustega ühtse rivi. Põhimõtteliselt on kõik nimme- ja rinnalülid väga sarnased. Selgroolülide anatoomia on erilisem ülaosas, täpsemalt kaelaosas.
Selgroolülid
Atlas ehk esimene kaelalüli on väga eriline: see pole nagu teised selgroolülid, vaid sarnaneb õõnsa keskosaga rõngale. Teisel kaelalülil ei ole õõnsat keskosa, kuna see on ühise liigese abil esimese kaelalüliga ühendatud erilise jätkega, mida nimetatakse hambaks.
Teisi kaelalülisid (kolmandat kuni kuuendat) tähistatakse radioloogias C3 kuni C6, need ei ole õõnsad ja neis on erilised jätked ja avaused, st nad on sarnased teiste selgroolülidega, mis on meile anatoomilistelt piltidelt tuttavad. Seitsmes ehk viimane kaelalüli on eriline selle poolest, et lõpetab selgroo kõige liikuvama osa ja annab teatepulga paindumatule lülisamba rinnaosale. Seitsmendal kaelalülil on eriti pikk seljajätke, mida pead allapoole painutades saame käega kaela tagaosas puudutada. [5]
Lülidevahelised kettad ja sidemed
Lülidevahekettad (pilt) on selgroolülide vahelised, veresoonte ja närvideta moodustised, mis meenutavad kõva painduvat geeli. Ketas töötab nii lülisamba liikumise stabilisaatorina kui ka amortisaatorina ning hoolitseb selle eest, et selgroogu ei mõjutaks mõni tugevam löök (näiteks kõrgelt hüppamine). Sündides moodustavad lülidevahekettad täpselt kolmandiku selgroo pikkusest, hiljem selgroolülide kiiremini kasvades see suhe väheneb.
Esi- ja tagaküljel olevad selgroolülid on kaetud eesmise ja tagumise pikisidemega, mis ulatuvad piki kogu selgroogu. Lülisammast hoiavad paigal ka teised sidemed: kollane side ja lülisamba sisesed sidemeid. [5]
Lihased
Selgroo kaelaosa tagumised lihased jagunevad kolmeks: pindmised, keskse ja sügava kihi lihased. Pindmine osa sisaldab trapetslihast, mida koolitatud inimene näeb palja silmaga, eriti tõstmise ja surumise ajal või seoses abaluu liikumisega.
Selgroo kaelaosa lihaste hulgas on kõige tähelepanuväärsem vägeva nimega lihas musculus sternocleidomastoideus, mida näeme ja saame puudutada pea paremale või vasakule pööramisel: vastasküljel piki kaela asuv piklik rinnaku-nibujätke lihas. [5]
Närvisüsteemid
Selgroo kaelaosas (täpselt nagu kogu selgroos) on seljaaju, mis väljub peaajust läbi suure koljuava ja jõuab selgroo alaosas teise nimmelüli kõrguseni ning närvijuured, mis väljuvad seljaajust eriliste avade kaudu. Seljaaju ümbermõõt kaelalüli C6 tasemel on 38 millimeetrit! [5]
Kaela ja õlavalu põhjused
Lülisamba kaelaosa degeneratiivsed muutused kaelaosa (kõige sagedamini tasemel C4-C7) ägeda ja kroonilise valu tservikalgia kõige sagedasem põhjus. Kui kaela kõverus on füsioloogiline, on tegu kerge lordoosi või selgroo vähese nõgususega. Degeneratiivsete protsesside mõjul lordoos süveneb ja tekivad probleemid. Kaasneda võib ka rindkere küfoosi või kumeruse ebanormaalne suurenemine. [1]
Lihaste kaasamisel tekkiv valu
Lülisamba kaelaosa lihaste pinge ja venitus avaldub kaelavalu või jäikusena. Põhjused: hiljutine vigastus, stress või igapäevased harjumused (kehv rüht, staatiline töö, unehäired). Selline valu ei vaja konkreetseid teste, kuid see võib kesta kuni kuus nädalat (muidugi, kui valu põhjus kõrvaldatakse). [1]
Kaela spondüloosist tekkinud valu
Spondüloos on mittespetsiifiline termin, millega kirjeldatakse selgroo degeneratiivseid muutusi. Sellised muutused võivad kaasata ka närvijuuri ja siis nimetatakse valu radikulopaatiaks. [1]
Lülivaheketaste muutuste tõttu tekkinud valu
Tekib ketta degeneratsioon, kaelas ilmneb valu ja jäikus, mõnikord valutavad ka käed ja õlad. Valu põhjustab eelkõige pikaajaline staatiline asend: lugemine, autojuhtimine, arvuti taga istumine.[1]
„Piitsalöök“
Sellise kaelavigastuse põhjustab mehaaniline tugev löök, näiteks kui autot kiiresti pidurdab. Toimub kaela järsk pikenemine ja painutamine, mis võib kahjustada nii lülidevahelisi liigeseid kui ka kettaid, sidemeid, lihaseid ja närvijuuri. Rasketel juhtudel võib lülisamba kaelaosa murduda või nihkuda.
Kuna mõnikord ei teki valu vahetult pärast õnnetust või lööki, tuleb arstivisiidil alati rääkida sellisest hiljutisest vigastusest, isegi kui see toimus mitu päeva tagasi. [1]
Radikulopaatia
Valu võib ilmneda kaelas, õlgades või kätes koos lihasnõrkuse, sensoorsete häirete ja kõõluse reflekside kahjustustega. Kõige tavalisemad põhjused on spondüloos, ketaste väljasopistumine ja song, nakkuslikud protsessid (näiteks borrelioos) [3]
Ravi põhimõtted
- Täpse diagnoosi ja ravi saamiseks külastage arsti.
- Vigastuse ja muude valu sümptomite puhul ei tohi seda tegemata jätta.
- Ägeda valu leevendamiseks võib kasutada apteegis müüdavaid käsimüügiravimeid tablettide, salvide või plaastrite kujul.
- Ära karda liigutada, külasta füsioterapeuti või taastusravi arsti! [2; 4]
Kirjandus
- Isaac Z. (2020) Evaluation of the adult patient with neck pain, UpToDate database
- Isaac Z. (2020) Management of non-radicular neck pain in adults, UpToDate database
- Robinson J. (2020) Clinical features and diagnosis of cervical radiculopathy, UpToDate database
- Robinson J. (2020) Treatment and prognosis of cervical radiculopathy, UpToDate database
- Dodwad M.S.N. et al. (2015) Textbook of the Cervical Spine, 1, 3-21
