Diabeedi üks levinumaid tüsistusi on kontrolli alt väljunud suhkrutasemest põhjustatud neuropaatia (perifeerse ja autonoomse närvisüsteemi kahjustus) ning see võib esineda nii 1. kui ka 2. tüüpi suhkurtõvega patsientidel. [1]
Millised on sümptomid?
Kõrgenenud ja kontrollimatu suhkrutase kahjustab nii jämedaid kui peeneid närvikiude ning seetõttu võivad sümptomid olla erinevad. Diabeedist tekkinud neuropaatia algab varvastest. Alles siis, kui haigus on edasi arenenud, ilmnevad sümptomid kätes.
Kui peened närvikiud on kahjustatud, siis on jalgades tunda kõrvetavat, torkivat või elektrilöögitaolist valu. Jämedate närvikiudude kahjustus avaldub jalgade kipitustunde, tuimuse ja tasakaalutusena. Valu on tavaliselt selgemini tuntav öösel.
Diabeetilise neuropaatia väga tõsine tüsistus on haavandite tekkimine. [2]
Milline on ravi?
Hoolikas glükeemiline kontroll on ülioluline, mis tähendab, et veresuhkru tase peab olema stabiilne! Õige veresuhkru taseme säilitamiseks peab kaaluma ka muid elustiili muutusi: kehakaalu korrigeerimine, vererõhu kontroll, lipiidisisalduse normaliseerimine. Igal nädalal tuleks mõõdukale aeroobsele treeningule pühendada 150 minutit, samuti tuleks teha kaks kuni kolm jõutreeningu seanssi.
Väga oluline on jalgade hooldus, mida saab teha kodus iseseisvalt, või diabeetiline jalahooldus podiaatri juures. Valu vähendamiseks määrab arst esimesena antidepressandid ja krambivastased ravimid. Ravis kasutatakse sageli erinevaid abistavaid ja ravimivabu meetodeid. [3]
Kirjandus
- Feldman E.L. (2020) Epidemiology and classification of diabetic neuropathy, UpToDate database
- Feldman E.L. (2019) Screening for diabetic polyneuropathy, UpToDate database
- Feldman E.L. (2020) Management of diabetic neuropathy, UpToDate database
