Kroonilise veenihaiguse oht suureneb vanusega ja mitmete tingimuste tõttu: mõni pereliige on seda põdenud, ülekaalulisus, rasedus, seisev töö (nt müüjad, õpetajad), suitsetamine. Hormoonitase (kõrge östrogeenitase) suurendab samuti veenipuudulikkuse tekkimise võimalust. [1]
Millised on veenipuudulikkuse sümptomid?
Jalavalu, raskustunne jalgades, jalgade tursumine, kuiv nahk, sügelus, ärritustunne, lihaskrambid.
Nähtavad on järgmised märgid: jalgadel on laienenud veenid (varikoossed veenid või kapillaarilaiendid või nn tähekesed), turses jalad ja nahamuutused. Kahjustatud veenide tuvastamiseks on vaja läbi viia piltdiagnostika: dupleks sonograafia või dopplerograafia. [1]
Kuidas ravitakse sümptomaatilist veenipuudulikkust?
Veenipuudulikkuse ravimivaba ravi on jala tõstmine südame kõrgusele kolm kuni neli korda päevas, nädalas vähemalt kolm korda pooletunnise jalutuskäigu tegemine ja veenisukkadega kompressioonravi. [3]
Veenipuudulikkust ravitakse kirurgiliselt, selleks on mitmeid meetodeid. Fleboloog hindab erinevaid kliinilisi tegureid (näiteks kas kahjustatud on süvaveenid või pindmised veenid) ja pakub välja veenide termilise või mittetermilise väljaopereerimise, veenide ligeerimise või mõne muu lahenduse. [2]
Veenipuudulikkuse sümptomeid leevendavatest farmakoloogilistest toimeainetest tuleb nimetada venoaktiivseid aineid flavonoide (rutiinid, rutosiidid) ning reoloogilisi või vereringet taastavaid aineid (aspiriin, pentoksifülliin jt). Flavonoide võivad kasutada ka rasedad. [3]
Kirjandus
- Kabnick L.S. (2020) Overview of lower extremity chronic venous disease, UpToDate database
- Passman M.A. (2019) Approach to treating symptomatic superficial venous insufficiency, UpToDate database
- Alguire P.C. (2020) Medical management of lower extremity chronic venous disease, UpToDate database
